|
|
|
|
литовский словарь / kleginti | | klẽginti (klẽgina, klẽgino) prž. заставлять шуметь [кричать, галдеть šnek.]
/en/ make (smth, smb) hum/buzz/din/rattle/clatter
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | kleginu | kleginau | klegindavau | kleginsiu |
---|
2p.sg. | klegini | kleginai | klegindavai | kleginsi |
---|
3p.sg. | klegina | klegino | klegindavo | klegins |
---|
1p.pl. | kleginame, kleginam | kleginom, kleginome | klegindavome, klegindavom | kleginsime, kleginsim |
---|
2p.pl. | kleginate, kleginat | kleginot, kleginote | klegindavot, klegindavote | kleginsit, kleginsite |
---|
3p.pl. | klegina | klegino | klegindavo | klegins |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | kleginčiau | klegintume, klegintumėme, klegintumėm |
---|
2p. | klegintumei, klegintum | klegintumėt, klegintumėte |
---|
3p. | klegintų | klegintų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | kleginkim, kleginkime |
---|
2p. | kleginki, klegink | kleginkite, kleginkit |
---|
3p. | tekleginie, teklegina | teklegina, tekleginie |
---|
|