|
|
|
|
литовский словарь / suklabėti | | suklabė́ti (sùklaba, suklabė́jo) — застучать(ся)/ стучать(ся)
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | suklabu | suklabau | suklabėdavau | suklabėsiu |
---|
2p.sg. | suklabi | suklabai | suklabėdavai | suklabėsi |
---|
3p.sg. | suklaba | suklabo | suklabėdavo | suklabės |
---|
1p.pl. | suklabam, suklabame | suklabome, suklabom | suklabėdavome, suklabėdavom | suklabėsime, suklabėsim |
---|
2p.pl. | suklabate, suklabat | suklabote, suklabot | suklabėdavote, suklabėdavot | suklabėsit, suklabėsite |
---|
3p.pl. | suklaba | suklabo | suklabėdavo | suklabės |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | suklabėčiau | suklabėtumėm, suklabėtume, suklabėtumėme |
---|
2p. | suklabėtumei, suklabėtum | suklabėtumėt, suklabėtumėte |
---|
3p. | suklabėtų | suklabėtų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | suklabėkim, suklabėkime |
---|
2p. | suklabėki, suklabėk | suklabėkit, suklabėkite |
---|
3p. | tesuklaba, tesuklabie | tesuklabie, tesuklaba |
---|
|