|
|
|
|
литовский словарь / suklebėti | | suklebė́ti (sùkleba, suklebė́jo) — застучать (ся)/стучать(ся)
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | suklebu | suklebėjau | suklebėdavau | suklebėsiu |
---|
2p.sg. | suklebi | suklebėjai | suklebėdavai | suklebėsi |
---|
3p.sg. | sukleba | suklebėjo | suklebėdavo | suklebės |
---|
1p.pl. | suklebame, suklebam | suklebėjom, suklebėjome | suklebėdavom, suklebėdavome | suklebėsime, suklebėsim |
---|
2p.pl. | suklebat, suklebate | suklebėjote, suklebėjot | suklebėdavote, suklebėdavot | suklebėsit, suklebėsite |
---|
3p.pl. | sukleba | suklebėjo | suklebėdavo | suklebės |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | suklebėčiau | suklebėtume, suklebėtumėme, suklebėtumėm |
---|
2p. | suklebėtumei, suklebėtum | suklebėtumėt, suklebėtumėte |
---|
3p. | suklebėtų | suklebėtų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | suklebėkim, suklebėkime |
---|
2p. | suklebėk, suklebėki | suklebėkit, suklebėkite |
---|
3p. | tesukleba, tesuklebie | tesuklebie, tesukleba |
---|
|