/ru/
стукнуть
/en/
knock; give a knock/tap/rap
склонение/спряжение слова
глаголindicative. | ||||
---|---|---|---|---|
present | past | past frequentative | future | |
1p.sg. | kaukšteliu | kaukštelėjau | kaukštelėdavau | kaukštelėsiu |
2p.sg. | kaukšteli | kaukštelėjai | kaukštelėdavai | kaukštelėsi |
3p.sg. | kaukšteli | kaukštelėjo | kaukštelėdavo | kaukštelės |
1p.pl. | kaukštelime, kaukštelim | kaukštelėjome, kaukštelėjom | kaukštelėdavome, kaukštelėdavom | kaukštelėsime, kaukštelėsim |
2p.pl. | kaukštelite, kaukštelit | kaukštelėjot, kaukštelėjote | kaukštelėdavot, kaukštelėdavote | kaukštelėsite, kaukštelėsit |
3p.pl. | kaukšteli | kaukštelėjo | kaukštelėdavo | kaukštelės |
subjunctive. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | kaukštelėčiau | kaukštelėtume, kaukštelėtumėm, kaukštelėtumėme |
2p. | kaukštelėtum, kaukštelėtumei | kaukštelėtumėte, kaukštelėtumėt |
3p. | kaukštelėtų | kaukštelėtų |
imperative. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | kaukštelėkime, kaukštelėkim | |
2p. | kaukštelėki, kaukštelėk | kaukštelėkit, kaukštelėkite |
3p. | tekaukštelie, tekaukšteli | tekaukšteli, tekaukštelie |